Tuhkur

May 28, 2009

Kohtasin täna enne lõunat tuhkrut. Ta vaatas välja mu maja vundamendi sokli ümmargusest õhutusavast. Õhutusava asub maja hoovipoolsel küljel, otse mu akende all. Tõsi küll, minu akende ja sokli õhutusava vahel on veel ühed, esimese korruse aknad. Niisiis: ta oli parajasti pea õhutusavast välja pistnud, tahtes võib-olla ka ise välja tulla, aga siis sattusin sinna mina. Seisatasin ja vaatasin teda. Tere, tuhkur! Kas sa elad siin? Temagi nagu tardus, tõmbas siis pea aegamisi sisse, aga piilus augupõhjast edasi. Seisin seal vast paarkümmend sekundit, teda uudistades, ja läksin siis ära, linna, kuhu ma teel ju olingi. Uurisin hiljem igaks juhuks, kas ta ikka oli tuhkur. Aga kindlasti oli, see nägu on nii eriline ja mul oli võimalus teda pikalt vahtida. Tuhkur. Huvitav, mida ta seal tegi. Kas ta elab seal? Kas me oleme naabrid? Võimalik see igatahes on. Lugesin, et tuhkrud armastavat elada sageli “teise looma valmistatud urus või mõnes lihtsas varjes, näiteks hoone põranda all või pööningul”. Seekord siis tõenäoliselt põranda all. Tuhkur, minu väike põrandaalune naaber. Küllap me juba ära mahume. Majas on ruumi küll. Inimesed, kaks kassi ja üks koer korterites, põranda all tuhkur ja pööningul nahkhiired. Eelmisel suvel rippus üks nahkhiir, kui õhtul koju saabusin, mu uksepiida küljes. Must mütsak. Ja laperdas siis lahtisest koridoriaknast välja. Lugesin, et tuhkrutel oli just äsja, märtsis või aprillis, jooksuaeg. Tiinus kestab ligemale poolteist kuud. Võib-olla on sellel tuhkrul tõesti mu maja keldris pesa? Sest kelder sellel majal tõepoolest on, aga keegi seda ei kasuta. Tähendab — varjuline paik. Ja maja taga on suur aed, kus käiakse harva. Maja taga hoovis käiakse üldse harva, eriti suviti. Huvitav on see, et ma nägin teda enne lõunat. Tuhkrud on aga, nagu teada, öise eluviisiga. Mida ta seal päise päeva ajal tegi? Võib-olla oli tema päevane liikumine seotud poegadega? Poegi olevat pesakonnas tavaliselt neli kuni kuus ja umbes kolme kuu vanuselt olevat nad juba üsna iseseisvad. Kas ma näen teda veel, oma põrandaalust naabrit, kellel on lõbus nägu ja teravad hambad?

28. mail 2009, Tartus

9 Responses to “Tuhkur”

  1. Tiiu Says:

    Muusikavalik siin oli nagu minu maitse järgi tehtud.

    :-)

    Palun vabandust, aga netlog spämmis, ma ei liigutanud lillegi, too ise susserdas midagi, kui ma uudistama hakkasin, mis mulle oli saadetud.

  2. nodsu Says:

    Mul lärmasid mullu või tunamullu suvel mingid loomad aias ja jooksid pimedas vastu jalga, siis mõtlesime ka, et tuhkrud, kedagi muud ei mõistnud välja mõelda.

  3. aki Says:

    Mina mäletan lapsepõlvest. et tuhkrud on koledad elukad, kes tassivad kanamunad ja halvemal juhul ka tibud minema…

    • V.A. Says:

      Eks nad kiskjad ole, aga neil on väga võluv ja meeldejääv näolapp (muidugi ei julge spekuleerida, kuidas tibud seda ilu hindavad; pole siiski välistatud, et esineb armumisi esimesest silmapilgust, mis jääb, saatuse irooniana, vast reeglina ühtlasi viimaseks silmapilguks nende noores elus). Aga, jah, kassidki on kiskjad, ja mu oma kassil (kes on, võib öelda küll, headus ise) on, mis parata, õige mitu lindu (ja muna) südametunnistusel …

      Tuhkru kohta öeldakse aga: “Ta toitub kõigist organismidest, kellest jõud üle käib. Tema ohvriks langevad hiired, rotid, kahepaiksed, roomajad jne. Seega on tuhkur kasulik, kuna ta hävitab kahjureid.” (bio.edu.ee/loomad/Imetajad/tuhkur2.htm)

  4. laura Says:

    Sulle hakkas ta meeldima, eks? Mulle meeldivad nad ka väga. Muide- neid peetakse lemmikloomadena ja maksavad ~3000.- Tahaksin suvel endale osta. :)

  5. jim Says:

    hm, tuhkruid näikse sel a-l olevat igal pool,
    nii Pärnu- kui Virumaa lakkades…

    ei tea, mis see nende rohkus tähendab,
    mesilased hakkasid ka nädal paar varem peret heitma kui tavaliselt

    • Lonni Says:

      Tere, Olen olnud mitmeid öid unetu, sest miski loom “kappab” mu toa lael. Arvasin, et rotid või hiired. Panin mürki, puutumata. Lõpuks rääkisn naabrimutiga, kes arvas, et minu öine segaja on hoopis tuhkur. Meil pole kahjuks kasse ega koeri. Nüüd mõtlen, mis saab edasi. Hea meel see, et rotte ei saagi olema, aga tahaks öösiti magada. Leidsin ka laka pealt väikesed käpajäljed. Mis teha, muretu elu rottideta või magamata ööd?

      • V.A. Says:

        Nojaa. Ma pole muidugi teab mis tuhkrutundja, aga minu teada on küll võimalik, et tuhkur elab pööningul. Ehkki ta suurem asi ronija polevat. Ma üritaks võib-olla igaks juhuks kindlaks teha, kas ta ikka on tuhkur.

        Kahjuks ei oska ma soovitada, mida selle teadmisega — kui ta tõesti tuhkur on — peale hakata. Igatahes on selge, et hiirte ja rottide pärast ei pea sa nüüd enam muret tundma.

        Kui asi aga väga hull on ja see oletatav tuhkur üldse elada ei lase, siis … Noh, ma ei tea. Igatahes tuhkrut kui karuslooma kütitakse ka. Ma ei mäleta, kas meil maal (Paunkülas) kunagi tuhkrut on kütitud, küll aga kärpi. Kärbilõksuga. Tuhkrulõksu leidsin Eesti Rahva Muuseumi leheküljelt (kärbilõks on midagi sarnast), vt: http://www.erm.ee/?node=231

        Aga loodetavasti lepite omavahel ikka ära.

        P.S. “Minu enda” tuhkrut siin Tartus pole ma pärast seda maikuist postitust enam näinud.


Leave a Reply