Tule, tule

Pantokraator, “Tule tule” (“Tormidesööjad”, 2009). (Koduleht, MySpace.)

P.S. Ja avastan nüüd, et see on esimene eestikeelne laul selles blogis.

P.P.S. (1. 10. 2009.) Vt ka salvestust Pantokraatori kontserdist 2. mail 2009 Tartu 30. muusikapäevadel ETV arhiivist (31.7.2009).

Sügise poole

First Aid Kit, “Tiger Mountain Peasant Song” (2008; originaal: Fleet Foxes, 2008).

P.S. Suvi asutab aegamisi surema. 18. sajandi kalmistupoeesia elab aga edasi. Ja mitte ainult “Fleet Foxes’e” laulus, vaid ka näiteks Vennaskonna loomingus. Homme on augusti viimane päev. Tulevat vahelduvalt pilvine.

Djärimirri

Geoffrey Gurrumul Yunupingu, “Djärimirri” (“Gurrumul”, 2008). Austraaliast. (Sõnad.) (MySpace.) Djärimirri tähendab yolngu keeles vist vikerkaarelast.

I muse aloud

Jane Siberry (Issa), “I Muse Aloud” (“No Borders Here”, 1984). (MySpace.)

Где цветы?

Oleg Nesterov & Maša Makarova (Маша и Медведи), “Где цветы?” (1999). (MySpace.)

Ne me quitte pas

Sarah Bettens, “Ne me quitte pas” (2008, originaal: Jacques Brel, 1959). Belgiast (Flandriast). (MySpace.)

Kitsik mitra

Olen inimene koibadega,
mis on rasked ja roidunud,
kõhuga, mis koriseb näljast,
ja veri mu soontes külmub selle öötaeva all.
Ja need aknad! Küll nad paistavad soojalt!
Tahaksin kangesti teada, kuidas on
vaadata säärastest akendest.
Aga seestpoolt,
seestpoolt!

Vahin läbi vana klaasi
aknaraamiristis:
sees higised ruudud,
valitute kari, ikka veel arust ära,
liikumas triumfeerivalt peomöllus.
“Sina minuga!” või “Mina sinuga!”
kajab mu tuhmist kolust vastu.
Hommikukaste kohutab mind,
ja kitsik mitra ajab hirmu nahka.

Kes tuleb mind äratama?
Uduähm või pakane?
Kes silitab mu sandilõugu?
Naisepihk või karukeel?

Rukkileib on hea!
Polegi vaja, et oleks kook.
Siin on kindlasti kusagil raasuke rukkileiba.
Väsinud olen, nagu koer.
Tahaksin suuta koeramoodi haigutada,
kõriaugupõhjani.
Istun siiasamma ukse ette maha,
ja siis magan, kuni seinad
vanadusnõrkusest koost pudenevad.

—

Originaali võib kuulata siit: De Kift, “Nauwe mijter” (“Koper”, 2001). De Kift on 1988. aastast Amsterdamis tegutsev hollandi bänd (teatraalne punk, fanfare, rock, pop etc), mu vanu armastusi, kellelt siin blogis võib kuulata-vaadata ka laulu “Wee mij!” (“Häda mulle!”).

Luuletuse “Kitsik mitra” originaali (“Nauwe mijter”) autoriks on hollandi kirjanik ja tõlkija Jan Arends (1925–1974). Ilmselt ilmus tekst tema luulekogus “Keefman” (1972), aga mul ei ole võimalik seda praegu kontrollida.

De Kiftile on eesti muusikast raske midagi sarnast leida. Jooni nende hoiakutest ja esitusviisist kohtab ehk vaid Eriti Kurva Muusika Ansambli loomingus. De Kift laulab omi tekste, aga on viisistanud ka hollandi ja välismaiste kirjanike luulet (nt Lucebert, J. Arends, W. Borchert, E. M. Remarque, N. Gogol jne). 2003. aastal valmis muide nende ooper ja CD “Vier Voor Vier”, mis põhineb Daniil Harmsi näidendil “Jelizaveta Bam” (1928). Harmsiga tegeldakse ka Tartu Üliõpilasteatris: Mehis Heinsaare — Daniil Harmsi näidendit “Daniil Harms ehk Geeniuse elu” võib vaadata Genialistide Klubis veel 18., 19. ja 20. mail. Harmsist kirjutas hiljuti oma blogis ka Aare Pilv.

P.S. Luuletuses esineva “karukeele” asemel võiks seista õieti ka “karuputk” (Heracleum). See oleks ühelt poolt täpsem. Ent hollandikeelne “berenklauw” tähendab peale karuputke sõna-sõnalt ka karuküünist. Mõeldav tõlge oleks veel “karusõrg” (Acanthus), aga see taim ei kasva Euroopas umbrohuna, kindlasti mitte Hollandis.

Glory

Essie Jain, “Glory” (“We Made This Ourselves”, 2007). (MySpace.)

Kom hem

Anna Järvinen, “Kom hem” (“Jag fick feeling”, 2007). (MySpace ja Häpna.)

Right side

Eleni Mandell, “Right Side” (“”Artificial Fire”, 2009). Kaliforniast. (MySpace.)